Kõrva taha võiks panna veel sellise kirjutamata reegli: söögi-joogipala manustamine laua taga istudes maksab toppelt. Siit ka kohalike harjumus tungelda kohvitassid-saiad käes leti taga. Mõistlik on alati küsida kassapidaja või baarmanni käest, milline on kord, enne kui laua poole suundute.

Hommikusöök Itaalia moodi on hoopis midagi muud kui see, millega meie harjunud oleme. Hommikul kupatab itaallane sisse ülikange tassikese CAFFE ESPRESSO-t, ja heal juhul võtab kõrvale ühe saiakese (CORNETTO). Üldse on  siin mitut sorti kohvi. Kohvi, mida meie joome, nimetab itaallane nina krimpsutades CAFFE AMERICANO-ks (juhul kui seda üldse pakutakse, ei ole see just mitte parima kvaliteediga). Hea on CAFFE LATTE, mida serveeritakse klaasis ja mis võiks olla meile harjumuspärase hommikukohvi asendaja. Kes soovib, võib küsida ka CAPPUCINO kohvi. Hommikuti on baarides ja kohvikutes alati ka suur valik magusaid sarvesaiu. Soolasem kraam PANINO (meie mõistes võileib) ilmub letidele lõunapaiku (PRANZO) ajaks.

Kuna itaallane hommikusöögiga ilmselgelt ei liialda, on kõik kehakinnituskohad inimesi paksult täis just sellel ajal.

Tõsisemat toidupoolist pakkuvate kohtade lahtiolekuajad on Itaalias järgmised: alates keskpäevast kuni kella poole kolmeni päeval ehk PRANZO (lõunasöögi aeg) ning alates kella poole seitsmest–seitsmest õhtul ning enamikus kohtades töötab köök kella üheteistkumneni õhtul.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ettekandjad, kohviku- ja restoraanipidajad on Itaalias enamasti meesterahvad. Roomas võib kohata väga erinevat klienditeenindamist: Teid võidakse kohelda kui kauaaegset isiklikku sõpra, nii et tekib tahtmine kindlasti samasse kohta tagasi tulla. Aga võite osutuda ka ebaviisaka ja isegi tõrjuva kohtlemise osalisteks (sest Roomas ei ole kunagi klientidest puudust ja mõned klienditeenindajad ei pea liigset pingutamist seeparast vajalikuks). Sellisel juhul on parim viis olukorrast väljatulemiseks lihtsalt see, kui huumorikalt ja heatahtlikult märgite ettekandjale ebameeldivat seika.

Tavaliselt see toimib, kui te just raskema juhuse otsa ei ole sattunud. Ei maksa ka ennast segadusse lasta viia, kui selle asemel, et omanäoliselt illustreeritud menüüd kätte ulatada, hakkab ettekandja Teile kiiruga moka otsast roogade valikut ettelugema. Roomas on see üpris tavapärane nähtus. Paluge kannatlikult, et ettekandja seletaks Teile lahti roogade nimekirja, kuni olete võimelised tegema oma valiku.

Ei ole ka sugugi kindel, et õhtu lopuks Teile tšekk ulatatakse ... Kui kahtlete suusõnaliselt väljaöeldud lõppsumma õigsuses, paluge Teie poolt tellitu paberil lahti kirjutada. Jootraha on 5-10% ja selle jätmine on Itaalias igaühe vaba valik, see on pigem märk sellest, kas klient jäi  söögi ja teenindamisega rahule.

Üldiselt ei peeta Rooma klassikalist kööki just kõige nooblimaks, see-eest on Rooma köök kuulus oma maitsvuse poolest. Kuna tavakodanikud polnud vanasti sugugi rikkad, domineerivad rahvaköögis lihtsatest toiduainetest valmistatud road. Tasub teada et roomalste õhtusook on tavaliselt kolme–neljakäiguline ja seepärast ei ole portsud kuigi suured.

Tavaliselt tellitakse  esimeseks käiguks  näiteks ANTIPASTI. Antipasti võib olla BRUSKETA (üleküpsetatud saia snack), küpsetatud–grillitud juurviljad, CROCETTA-d, SUPLII-d (paneeritud riisi, tomati ja juustu pall) või kohaliku juustu–salaami valik.

Kindlasti ei ole Roomas (nagu ka igal pool mujal Itaalias) pääsu pitsast ja pastast ning need on tavaliselt õhtusoogi järgmiseks käiguks. Parima pitsa leiate sealt, kus seda kohapeal mitte elekter-, vaid ehtsas puuahjus valmistatakse. Pitsade valik on ülirikas, igal oma nimetus, populaarsemad nendest on järgmised:

• MARGHERITA – lihtne juustu-tomati pitsa,
• ALLA DIAVOLA – tomatile ja juustule on lisatud pikantne salami,
• NAPOLI – juustule ja tomatile on lisatud kilu moodi väikesed kala palad, vahest ka suvekõrvitsa õied.
• CAPRICIOSA – pitsadest kõige rikkalikum, tomati-juustule lisatakse sinki, oliive, muna jne.
  
  

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Pastadest rääkides, siis ka nende valik on siinsetes restoranides väga suur ja igaühel on oma nimetus. Ka siin on olemas oma nimekiri, mida üks Rooma külastaja kindlasti maitsta võiks:

• AMATRICIANA – makaronid tomati-singi kastmes
• CARBONARA – spagetid singi- ja munakastmes.
• PASTA  AL VONGOLE – merekarpidega spagetid  veinikastmes
• ja muidugi LASAGNA

Järgneb käik liha- või kalaroast. Omapäraks võib lugeda seda, et liha või kala on äärmisel juhul ääristatud vähese salatiga. Kartulit või riisi tuleks juurde tellida eraldi.

Kindlasti maitske ära ka magustoit ja magustoit on tõesti magus, kuid siiski mitte lääge. Õhtule paneb punkti tass ülikanget ESPRESSO kohvi, kusjuures itaallased ei joo kohvi kunagi magustoidu kõrvale.

Kohalikele inimestele tähendab restoraan või õigemini TRATTORIA mitte üksnes kohta, kus saab kõhu täis süüa, vaid ka teatud elustiili. See on koht, kuhu tullakse mõne eriliselt meelepärase roa parast (roa kommertslikul väljanagemisel ei ole siin mingit tähtsust) ja kus saab ühtlasi kokku tuttavate ja sõpradega, et igapäevast elu arutada. Sellisel kohal ei ole staatusliku ega rahalist tähendust, aga toit ja vein on korraliku kvaliteediga. Sisustus on tihtipeale lihtne ja tagasihoidlik.

Parimad romaani köögiga restoraanid on Trastevere kandis. See on piirkond, kus armastavad õhtustada nii Rooma külalised kui ka kohalikud elanikud. Vaga häid, tõeliselt kohaliku hõnguga kohti on veel Prati-s, Il Ghetto-s, Testaccio-s ja muidugi Campo dei Fiori ja Piazza Navona ümbruses.

Soovitav on restoraanides kohad eelnevalt  reserveerida, eriti kui on tegu reede ja laupaeva õhtuga.